Inimkond suri - Estonyaca
Oli küla...
Üks kord....
Ma sündisin...
Sel küla...
1954....
Hooaeg Sügis...
10. september...
Päeva reedest.....
Üks keskööd...
Kuu on välja...
Stars on säutsumine.....
Nimiminu küla...
Yassibağ...
Nii armas..
Väike 40-mees.
Ilma kõigest.
Kaugel tsivilisatsiooni..
Tõde on aga...
Seal oli inimkonna...
Seal oli armastus...
Oli suhtes...
Seal oli abi...
Selles külas....
Mis seal vee...
Ei elektrit.
Mis televisiooni...
Mis külmik..
Mis pesumasin
Mis auto...
Mida kliinikus...
Mis koolis...
Samuti ei olnud toidupoes...
Teed olid kruusatee.
Keset küla...
Suur mooruspuu.....
Purskkaev oma varju..
Talupoeg siit...
Inimesed täis vasest vee ämber...
Ta võttis vee majja.
Pulmades beatuful saada
3 päeva 3 öösel muutunud....
Usupühad väga hea saanud.
Toit on tehtud suur katlad Keedetud
Jaotatud vaesed inimesed
Ja...
Nüüd... 3-5 aastat saanud...
Tsivilisatsioon on tulnud...
Inimkond on üle...
Tsivilisatsioon...
See on nagu igal pool..
Inimkond on kadunud..
Inimkond suri..
Maailmas..
Seal on 5000 rikkad
Nad kõik koletised..
7 miljardit minu inimesed
väga näljane
Inimkond suri..
Minu sõbrad tulnud aeg
Ärka kogu inimkonna
Mersin-12.12.2008-Bilal Genis
Bilal GenişKayıt Tarihi : 18.3.2017 15:43:00
© Bu şiirin her türlü telif hakkı şairin kendisine ve / veya temsilcilerine aittir.
Bu şiire henüz hiç kimse yorum yapmadı. İlk yorum yapan sen ol!